KARNEOOL JA APRIKOOSAHHAAT (Katkend “Kalliskiviraamatust”)

(Katkend on pärit “Kalliskiviraamatust”)

Valem: SiO₂, ränidioksiid lisanditega.

Mineraali nimetus: kaltsedon (peitkristalne kvarts).

Tugevus: 7, korraliku tugevusega.

Värv. Oranžikasroosa või punakas.

Leiukohad. Kõige kaunimad ja kvaliteetsemad karneoolid tulevad Indiast, Mumbai lähistelt, aga neid leidub ka mujal, näiteks USAs, Saksamaal ja Brasiilias.
Väärtus. Looduslikult ereda tooniga karneool võib ehtekivina olla üsna hinnaline. Aga tavaliselt on karneooli nime all müüdav keskmises hinnaklassis.

Nime päritolu. Kust nimetus tuli, selle üle veel vaieldakse. Üks võimalus on  ladinakeelne sõna carnis, mis tähendab liha – sest just lihapunast karva see kivi on. Teine võimalus on, et nimi tuleb punakast kuslapuumarjast, mille nimi oli ladina keeles cornum.

Sugulased. On tegelikult kvartside suguvõsast, kaltsedonipere liige, aga teda on juba sajandeid kutsutud eraldi nimetusega. Lähimaks õeks võib pidada aprikoosahhaati.

Toos, karneool (5 cm)Kuidas teha vahet? Kaks oranžikasroosat klaasjat kivi – milline on karneool ja milline on aprikoosahhaat? Nad on mõlemad kvartsilised, aga kui on vöödid sees, siis on tegu aprikoosahhaadiga, kui aga on ühtlane pind, siis on tegu karneooliga.
Tõsi, tegelikult müüakse ka lainelisi kaunitare samamoodi sageli karneooli, mitte aprikoosahhaadi nime all.

Kivikilde.
– Enamik karneooli pähe müüdavaid kive on kuumutatud. Kui vastu valgust vaadata, siis loodusliku karneooli värv on justkui vatitupsud või hägused pilved, ei ole ühtlase tugevusega. Aga kuumutatud karneool on ühtlasema värviga.

(Edasi loe “Kalliskiviraamatust”.)

 

KARNEOOL

Kivid tähestiku järgi