MOKAIIT ja muutused ja “teine planeet” Austraalia

Tekst: Epp Petrone, “Indiast” kivipoe asutaja

Ma igatsen praegu ühe korraliku teravnurkse südame järele. Tahaks seda peos hoida ja tunda!

On öö, ma olen kaotanud une. Palju muutusi lendab täna öösel õhus ringi. Küllap teate isegi, septembrikuu, kõik, kõik on uus… (ja kusagilt on silma jäänud statistika, et aasta stressitase olla kõige kõrgem septembri alguses, eriti neis kodudes, kus keegi kooli läheb…)

Ning ka “Indiast” kivipoodi tuleb septembrikuu uue hooga: teiselt poolt planeeti, Austraaliast, on pärale jõudnud meie kivipoe uus tulevane omanik Helene.

Mäletan, milline suur sebimine ja 18-tunnised tööpäevad keerlesid Indiast poe ruumides kaks aastat tagasi. Poe avamine ajastus numeroloogiliselt 9-ks: 12. septembril 2016 kell 12.12 :). Šampusekork lendas ja kivid naeratasid (ja mõned tühjad riiulid naeratasid ka, kaubaaugud nagu hambaaugud näha… Aga avatud me ta saime, kuigi veidi poolikult. Sättisime edasi koos klientidega :).

See oli vaid kaks aastat tagasi? Mulle tundub, et Tartu on selle poega harjunud ja selle omaks võtnud. Ja see pood on tulnud, et jääda ja areneda. Minul on aga aeg enda elu fookus panna mujale. Ma jään oma armsa poega seotuks ikka, jään osa kauba omanikuks-varustajaks, jään jutuvestjaks-blogikirjutajaks. Ja annaks Jumal, et kõik läheks hästi, igaüks saaks teha just seda, mida ta soovib ja oskab, ja iga kivi leiab oma unistuste inimese ja iga inimene leiab oma unistuste kivi :). Ja keerleb ringi elukarusell, kokku saab keerutatud üks elumustri muutuste kiht, ja tuleb uus aasta, uus septembrikuu…

Ja tasub mu meelest hoida üks oluline teadmine alati tagataskus: seda kõike siin meie ümber ei maksa liialt tõsiselt võtta. Kivid aitavad elukuldgu perspektiivis hoida. Nemad mõõdavad aega miljonites aastates ja isegi nemad on noored, kui universumi vanust meelde tuletada. Pealegi, nüüd räägitakse, et polegi õige öelda “universum”, on hoopis “multiversum”, ning kõik ette kujutatavad vanused ja kaugused ja muud dimensioonid tuleb panna näiteks astmesse 985294449099743…

Naljakas. Mida selle peale muud teha kui naerda. Seda on lihtsalt võimatu mõistusega ja tõsiselt ette kujutada!…

Ja tahaks peos hoida kivi, mis seda kerglast, kohtlast muutusi armastavat rõõmu aitaks mu seest leida ja võimendada. Lihtsalt naerda ja naeratada, sellist kasvava lapse hambaaukudega naeratust, võluvalt ebatäiuslikku.

Mokaiiti tuntakse kui muutuste ja kerg(l)use kivi. Ja just mokaiidile mõtlen ma praegu, sel öisel tunnil. Kujutan ta teravnurka oma pihus. Näen tema muutlikke rõõmsaid värve. Mitte kunagi pole üks kivi samasugune kui teine, mitte kunagi pole üks päev või üks inimene või üks universum sama kui teine. Ka me ise pole samad kes eile, me oleme olemas muutuste jadana, me saame end leida ja defineerida läbi muutuste.

…Vähesed teavad, et omal moel on “Indiast” kivipoe algus seotud ka Austraaliaga. Käisin seal vahetult pärast Indiast saadud käed-kivide-sisse-impulssi ja mulle tundub tagantjärele, et Austraalia ajas mul omal moel pea veel rohkem sassi. Kogesin justkui uut planeeti, kus kõik möödus kuidagi eriti lõbusalt ja suvaliselt ja kõik möödunu jäi kaugele, väga pikkade lennutundide taha.

Rääkisin enda Austraalia-tundest põgusalt ka sealt äsja saabunud Helenega, ja sain aru, et tema jaoks eksisteeris hoopis üks teine Austraalia, ilmselt raskepärasem ja töökam.

Aga mina mäletan öiseid ujumisi, jalutuskäike rotisuuruste kängurute seltsis, päikest, merd ja imestust, kui imeline on maailm.

Pärast seda tuli mu ellu ka raskeid aegu, tuli haigust ja hetki, kui mõtlesin, et kui ma sellest välja tulen, siis tean, mis tunne on tulla läbi sõjast…

Ja lõpuks olen ikkagi tagasi siinsamas, naeratamas, isegi kui on mõned augud hinges. Elu on väärt seda, et teda kergelt võtta! Aitäh elule, ja aitäh Helenele! Aitäh Austraaliale, et ta mulle õigel hetkel sisendas, et teine planeet on olemas ja muinasjutud on võimalikud.

…Miks ma eelistasin umbes kümne kivipoe ostu huvilise seast just Helenet? Ma arvan, et luges mitu asja. Praktiliselt oskan öelda, et mulle meeldis see, et Helene plaanis hakata ise poes leti taga müüma ja panna niiöelda käed kivide sisse, olla abiks meie peamüüjale Jaanikale. Ja lisaks tundub mulle, et ebateadlikult soovisin ma, et Indiast-poe muinasjutt jätkuks, nii nagu ta kunagi algas. Me ei olnud Helenega kohtunud, ta ei olnud kivipoodi oma silmaga näinud, ja me lihtsalt kirjutasime pikki kirju ja arutasime… Vaat selline võluv kerg(l)us leidis aset!

Mokaiiti teie päevadesse! Mokaiit on, muide, samuti pärit Austraaliast, kui ma seda veel ei maininud :).

MOKAIIT (AUSTRAALIA JASPIS)

Kivid tähestiku järgi